Käisin neljapäeval elus teist korda PowerPlate's. PowerPlate on siis selline seadeldis, mis töötab vibratsiooni põhimõttel ning tegemist on väga kasuliku asjandusega.
Mu koha saamine sinna trenni oli ka väga õnne peale. Nimelt passisin peale kooli arvutiklassis ja kondasin Sparta kodukal ringi, kuni ühel hetkel avastasin et keegi on oma koha ära tühistanud. See on selline trenn, kus on kokku 6 kohta ja kõik need on kuu enne trenni toimumist väljas. Vähemalt Indreku trennidega on nii, Thea omad nii populaarsed pole.
Mu enesetunne oli igastahes parem kui esimene kord. Esimene kord läks mul olek ikka megakehvaks, üleeile piirdus vaid peavalu ja natukese iiveldusega. Alguse asi. Ju ma olen vibratsiooni suhtes väheke tundlik ka.
http://www.spartasport.ee/spordiklubi/jousaal/power-plate/
Saturday, January 25, 2014
Tuesday, January 21, 2014
Mõni päev on lihtsalt väga imelik
Eilne päev oli väga imelik. Liiga palju infot, liiga palju jamasid ühel päeval. Ma polnud õhtuks mitte füüsiliselt vaid vaimselt väsinud. Inglise keele esitluse sain kuidagimoodi tehtud, sest kui me seda täna ei tee, on hindeks 1. Keemiani ma aga ei jõudnudki.
Ma olen alati olnud väga kohusetundlik. Eile aga tundsin, et täna hommikul ma kooli ei jõua: ma lihtsalt poleks suutnud. Niisiis logelengi praegu kodus, lähen vaid viimasesse tundi ehk inkasse. Lohutan ennast mõttega et vahest võib, sest see vahest tähendab minu puhul kord 3 aasta jooksul :)
Õhtul pumpi. Oeh, mul on sellest kavast juba kopp ees, aga seltskond ruulib :)
Ma olen alati olnud väga kohusetundlik. Eile aga tundsin, et täna hommikul ma kooli ei jõua: ma lihtsalt poleks suutnud. Niisiis logelengi praegu kodus, lähen vaid viimasesse tundi ehk inkasse. Lohutan ennast mõttega et vahest võib, sest see vahest tähendab minu puhul kord 3 aasta jooksul :)
Õhtul pumpi. Oeh, mul on sellest kavast juba kopp ees, aga seltskond ruulib :)
Saturday, January 18, 2014
Sometimes it takes the worst pain to bring about the best change.
Olen tegelenud terve õhtu bioloogiaga. Kas siis Tipplahenduse projektiga või siis bio olümpiaadiga. Hetkel on mul mõlemast kopp ees. Mul on kohati tunne, et ma olen ise ka juba üks veresoon :) Lihtsalt liiga palju on pidanud seda materjali läbi töötama. Aga põnev on :) Mulle on see projekt täitsa meeldima hakanud :)
Meil hakkab nüüd suusaveerand, mis see aasta tõotab minujaoks isegi normaalne tulla. Nimelt sain loa suusatundide asemel käia Sparta SuusaABC. Mitte et ma tahaksin laupäevasest CrossCore trennist loobuda (Suusk ja Cross on täpselt ühel ja samal ajal), aga ma parema meelega võtan osa koduklubi Suusagrupi tegemistest kui käin peale pikka koolipäeva veel Nõmmel suusatamas. Ja ma tean, ma elan Nõmmel, aga bussiliiklus Nõmme eri osade vahel on lihtsalt kohutav..
3 nädala pärast on sünnipäev. Jepiii, finally 18! Algul tahtsin sünnaks IPadi, aga kuna meil kooli wifi võrk on õpilase jaoks lihtsalt olematu, siis olen ma sellest mõttest loobunud. Trennikaaslased andsid mulle suht kogemata hea idee: võtta personaaltreeningute pakett. Ema otsustas mind selle peale Intsuga paari panna. Seda talle meeldib teha :D Pidin talle ainult pettumuse valmistama, ma ei armasta Indrekut :)
Indrekust rääkides, siis ma olen talle südamest tänu võlgu. Ta on üks väga vähestest, kes teab mis minuga viimase poole aasta jooksul toimunud on. Ta igakülgne abi ja toetus on miski mis tähendab mulle palju :)
Neid inimesi, kellele ma tänu võlgu olen, on veelgi: Gerli, Ene, Birgit. Nad on ainsad, kes on mu kõrvale jäänud, armastanud mind sellisena nagu ma olen. Mind toetanud ja minusse uskunud.
Meil hakkab nüüd suusaveerand, mis see aasta tõotab minujaoks isegi normaalne tulla. Nimelt sain loa suusatundide asemel käia Sparta SuusaABC. Mitte et ma tahaksin laupäevasest CrossCore trennist loobuda (Suusk ja Cross on täpselt ühel ja samal ajal), aga ma parema meelega võtan osa koduklubi Suusagrupi tegemistest kui käin peale pikka koolipäeva veel Nõmmel suusatamas. Ja ma tean, ma elan Nõmmel, aga bussiliiklus Nõmme eri osade vahel on lihtsalt kohutav..
3 nädala pärast on sünnipäev. Jepiii, finally 18! Algul tahtsin sünnaks IPadi, aga kuna meil kooli wifi võrk on õpilase jaoks lihtsalt olematu, siis olen ma sellest mõttest loobunud. Trennikaaslased andsid mulle suht kogemata hea idee: võtta personaaltreeningute pakett. Ema otsustas mind selle peale Intsuga paari panna. Seda talle meeldib teha :D Pidin talle ainult pettumuse valmistama, ma ei armasta Indrekut :)
Indrekust rääkides, siis ma olen talle südamest tänu võlgu. Ta on üks väga vähestest, kes teab mis minuga viimase poole aasta jooksul toimunud on. Ta igakülgne abi ja toetus on miski mis tähendab mulle palju :)
Neid inimesi, kellele ma tänu võlgu olen, on veelgi: Gerli, Ene, Birgit. Nad on ainsad, kes on mu kõrvale jäänud, armastanud mind sellisena nagu ma olen. Mind toetanud ja minusse uskunud.
See kõik on andnud mulle juurde julgust ja teotahet. Uskumist, et kõik mu unistused saavad ühel päeval teoks kui ma nendesse piisavalt panustan.
Ning kui ma sama tempoga edasi jätkan, võin endale varsti uueks elukohaks kooli arvutiklass kirjutada. Ma olen seal viimasel ajal veetnud väga palju aega :)
Thursday, January 2, 2014
Esimest korda elus andsin endale ka uusaasta lubadused:
- Ma hakkan kohtlema inimesi enda kõrval nii nagu nemad kohtlevad mind- inimestele kellel minu jaoks aega pole, ei leia ka mina nende jaoks aega. Inimestele kes on mu kõrval alati kui ma neid vajan, olen ma nende jaoks alati olemas.
- Unistada ja pühendada iga minut, iga sekund sellesse et need unistused ka täide läheksid.
- Uskuda iseendasse - mul on sellega vahepeal päris tõsiseid probleeme.
- Võtan endale hoiaku, et suudan asju teha nii hästi kui oskan. Ja kui see kellelegi ei meeldi, on see tema probleem.
Subscribe to:
Posts (Atom)


